Palved

2002. aastal mõistsin, et pean hakkama otsima teed tagasi Jumala juurde. Istutasin meie aeda hikkoripuu juurde kümme lemmaltsitaime, mis sümboliseerisid mulle lähedasi inimesi. Taimi kastes palvetasin nende eest, samuti meie riigi ja selle juhtide eest. Minu tütre taim kasvas kõige suuremaks ja kaunimaks. Lihtne tegevus, nagu seda oli kastmine, muutus minu jaoks Jumalaga rääkimise ja tema hääle kuulamise ajaks. Sellest sai harjumus, mida ma jätkasin ka vihmastel päevadel toas istudes. Palvest sai minu igahommikune rutiin, mis ei sõltunud enam välistest olukordadest. Kevadisel päikeselisel varahommikul oli lihtne olla tänulik, kuid rõõm jäi mind saatma ka sombustel päevadel. Alati on millegi eest põhjust tänulik olla. Kui vajan juhtimist ja tarkust mõne otsuse tegemiseks või probleemi lahendamiseks, palvetan vahel kogu päeva lakkamatult. Olen leidnud Jumala läheduse ja palvest on saanud minu eluviisi osa.