Isa perspektiiv

Kui meie poeg Joel jalgrattaga sõitma õppis, pidi ta seda tegema sõiduteel või murul, sest meie tänaval pole kõnniteid. Meie maja sissesõidutee on kruusakattega ja muru pole sugugi tasane, seega jäi üle vaid sõidutee. Kui Joel nägi sirget ja siledat teed, millel tore sõita, siis minu abikaasa vaatas seda hirmuga. Meie tiheda liiklusega tänav polnud parim paik harjutamiseks 5-aastasele jalgratturile. Seal, kus Joel nägi võimalust, nägi isa ohtu. Vahel on raske mõista, miks Jumal oma käskudega meid piirab. Vastus on mõistagi see, et meie ei näe seda, mida Jumal näeb ja teab. Me oleme piiratud ja võime vaid usaldada tema armastust, mis soovib meile parimat pikemas perspektiivis.