Varjupaik

Mõned aastad tagasi käisin oma õemehe Einariga Norra mägedes matkamas. Meil oli kaasas joogi- ja toiduvaru. Olime parasjagu läbimas mäejalamil kasvavat metsa, kui meid tabas korraga tugev vihmavaling. Leidsime varju ühe võimsa männipuu all, mille tihe võra pakkus suurepärast varju. Istusime puu alla einestama ja meil oli tore olla. Korraga sõnas Einar: “Tõenäoliselt kirjeldas psalmist midagi sarnast, kui ta kirjutas 91. psalmi. Me viibime tõepoolest otsekui Kõigeväelise varju all.” Tundsime sealjuures mõlemad Jumala erilist ligiolu. Me oleksime nagu kuulnud sosinat: “Võite alati puhata minu kaitse all!” Tol päeval leidsime varju vihma eest, kuid palju olulisem on Issanda tõotus varjata meid igal päeval.