Palved kannavad

Me kulutame palju aega Pühakirja uurimiseks, tõlgenduste üle vaidlemiseks ning Jumala juhtimise otsimiseks. See kõik on vaimulikuks kasvuks vajalik, kuid vahel unustame kõige olulisema – palve. Kui näeme maailmas valitsevat masendavat kaost, siis kaldume pigem süüdlasi otsima kui palvetama. Kui tunneme muret, siis saame anda oma panuse kahel viisil. Vahel kutsub Jumal meid üles praktilistele tegudele, et maailma paremaks muuta, vahel on meie ülesandeks palvetada. Tavaliselt peaksime tegema mõlemat. Me seisame kõik vahel keeruliste otsuste ees, mis tekitavad hirmu ja ebakindlust. Elu on ebakindel, kuid alati on meil võimalus palvetada. Pühakiri julgustab: “Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.“ (Fl 4:6-7)