Andestus
Lugege Matteuse 18:23-35
Ja nad viskasid kividega Stefanost, kes valjusti hüüdis: „Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!” Ja ta laskus põlvili ning hüüdis suure häälega: „Issand, ära pane seda neile patuks!” Ja kui ta seda oli öelnud, uinus ta. (Apostlite teod 7:59-60)
Nooruses täitis mind viha ja kibedus. Olin 30-aastane, kui mu abielu purunes, aga selle valusa kogemuse kaudu avastasin Pühakirja. Ma uskusin, et Kristuses on mu patud andestatud ja see tõi mu ellu rõõmu tagasi. Püüdsin andestada ka neile, kes olid mulle liiga teinud. Lugesin korduvalt Jeesuse tähendamissõna südametust sulasest, kuid mul oli raske seda isiklikult võtta. Paljud minu hingehaavad polnud võrreldavad teiste kristlaste poolt kogetuga, kuid kibedus oli mu hingest visa kaduma.
Ühel päeval juhtusin lugema Apostlite tegude raamatust Stefanose märtrisurma kohta. Ta ei hüüdnud appi, ei võrrelnud oma kannatusi Jeesuse omadega, vaid lihtsalt andestas mõrvaritele.
See lugu ajendas mind palvetama, et andestus saaks osaks ka neile, kes mulle kannatusi valmistasid. Palvetasin, et nad leiaksid Jumala ja nende elust saaksid kustutatud need kaadrid, milles nad minu vastu patustasid. Järk-järgult hakkas mu kibedus kaduma ja asenduma hingerahuga.
Linda L. Isaacs (New York, USA)