Palmipuudepüha

Juhtusin sõitma mööda teed, mille ääres oli hoiatusmärk "ebatasane tee: järgmised 3 miili". See oli väga asjakohane, sest kohe hakkas auto rappuma. Ma mõtlesin omaette, et kui ma ei teaks ebatasase tee ulatust, siis tekiks mul vist tahtmine ümber pöörata ja teist teed mööda sõita. Tavaliselt me ei tea, kui kaua raskused meie elus kestavad. Vahel näivad need lõputud. Need, kes on töö kaotanud, lootusetult haigestunud või elavad sõjatsoonis, ei tea kunagi, kas ja millal abi saabub. Sellistel aegadel võime usaldada Kõigeväelise Jumala armastust meie vastu. Kui olin teismeline, haigestus mu ema raskelt ja talle anti vaid mõni kuu elada. Ühel kurval hommikul pöördusin palves Jumala poole: “Issand, ma elaksin kõik üle, kui vaid teaksin, millal lõpp saabub!” Meie seinal rippus üks vana pilt, mis kujutas aknast välja vaatavat noort naist, kes oli mures homse päeva pärast. Taamalt paistis küngas kolme ristiga, mille all oli kiri: Ära muretse, mina olen seal juba olnud. Mind täitis rahu, sest mõistsin, et mis iganes ka ei juhtuks, Jeesus tunneb meie olukorda. Ta on ise selle tee läbi käinud ja on usaldusväärne teejuht.