Igavene tõde
Lugege Luuka 10:38-42
Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au, meile, kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene. (Matteuse 18:20)
Tegin viimaseid ettevalmistusi lastelaste saabumiseks. Neid ootasid ülestõusmispühade kingitustega korvid ja plastikust värvilised üllatusmunad, mis olid aeda ära peidetud. Laste asi oli õiget värvi munad üles leida. Laual ootasid neid suupisted ja magustoit. Kui kõik oli valmis, tegin pühadelauast foto ja laadisin üles. Varsti saabusid kommentaarid: “Mulle meeldib see rist! Kuidas sul õnnestus selline peegeldus tekitada?”
Uurisin imestunult oma fotot ja märkasin, et laua taha seinale oli langenud ristikujuline peegeldus vastasmaja aknast. Kuidas ma seda kohe ei märganud? Olin olnud sedavõrd keskendunud ettevalmistustele, et unustasin tähtpäeva mõtte. Mulle meenus lugu Martast ja Maarjast. Olin nagu moodne Marta, kes tormas ringi ja toimetas, kuid unustas palvetada oma külaliste ja eelseisva kohtumise pärast.
Kui sageli olen keskendunud vaid nähtavale ja kiirustamise tõttu ilma jäänud nähtamatust õnnistusest? Peagi oli nähtav osa kadunud – munad leitud, toit söödud ja lapselapsed läinud. Alles jäi vaid sõnum ristist, mis on igavene.
Susan Kuhn Melvin (Ohio, USA)