Pühad hetked
Lugege Luuka 22:14-20
Aga kui nad teed mööda edasi läksid, jõudsid nad ühe vee äärde. Ja eunuhh lausus: „Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?” (Apostlite teod 8:36)
Minu tavaline teekond kirikust koju kulgeb mööda külateed, mis möödub ühest mulle olulisest kohast. Seal, kus algab jõge ületav sild, võib pühapäeviti näha parkimas hulgaliselt autosid. Rahvahulk on siis kogunenud kaldapealsele, et elada kaasa ristimistalitusele. See paik on olnud tunnistajaks paljudele pühalikele hetkedele, mil Jumala lapsed on andnud tõotuse Kristust järgida. Kui juhtun vahel just ristimise hetkel üle silla sõitma, mõjub vaatepilt sama liigutavalt, nagu õnnistussõnad jumalateenistuse lõpus. Näha uute vendade ja õdede liitumist Kristuse kirikuga pakub mulle suurt rõõmu. Ristimise läbi saab meile osaks Jumala arm ning me teame, kes me oleme ja kuhu kuulume. Oleme taevase Isa armsad lapsed, loodud armastuse läbi, mida kinnitab Jeesuse elu, surm ja ülestõusmine.
Belinda Jo “B.J.” Mathias (Mississippi, USA)