Vaikus

Minu sõber otsustas minna ühe väikese matkagrupiga raftingule, mis toimus kiirevoolulisel jõel. Ühe neljanda kategooria kärestiku ületamisel lendas ta üle parda ja sattus keerisesse. Tavaliselt püüavad inimesed vee all olles instinktiivselt ülespoole rabeleda, kuid tegelikult tuleb paigal püsida. Sõbral oli instruktori juhis meeles ja ta püsis kriitilises olukorras vaikselt, kuni keeris ta pinnale lükkas. Seda õpetas ka Mooses iisraellastele, kes olid Jumala juhtimisel Kõrkjamere äärde jõudnud: “Issand sõdib teie eest, aga teie vaikige!” Kui leian end keset elumere tormi, siis on väga raske vaikseks jääda. Kui vaarao armee nähtavale ilmus ja rahvas lootust kaotama hakkas, andis Jumal käsu vaikida. Selliste väljakutsete ees mõtleme tavaliselt kahele võimalusele: kas võidelda või anda alla. Vaikimine on märgiks usaldusest Jumala vastu – ka pealtnäha lootusetus olukorras on tema ustav.