Lõikus

Sain telefonikõne Bonnielt, kes teatas: “Tahtsin, et sa teaksid, et olen Jumala juurde tagasi tulnud!” Tema rõõmus hääl oli mulle tuttav, sest Bonnie osales kunagi minu piiblitundides. Ta tuli mulle külla ja jutustas kristlikust teenistusest, milles ta nüüd osales. Bonnie viis läbi piiblitunde hiljuti Kanadasse saabunud pagulastele. Tema grupis osalesid paljudest maadest tulnud naised, kes said kokku Bonnie elutoas. See kohtumine oli väga julgustav. Minu aeg ja energia, mis kulus piiblitundide ettevalmistuseks, oli vilja kandnud. Alati ei näe me oma ettevõtmiste edu ja tekib tunne, et töö on olnud asjatu. Lootus kipub vahel kaduma ja oleme valmis alla andma. Tol päeval mõistsin, et kõik, mida teeme Jeesuse nimel, omab tagajärgi. Kui me ei kaota lootust, siis ühel päeval võib heliseda telefon või uksekell ja me kuuleme imelisi lugusid Jumala armust, mis täidavad me südame suure tänuga.