Mets

Kui olime abikaasaga läbi metsa laagripaika sõitmas, köitsid mu pilku teeäärsed puud. Mõnel oli kuivanud oksi, mõnel murdunud latv või kõver tüvi. Iga puu näis olevat mingil viisil ebatäiuslik, ometi moodustasid nad kõik koos rohelise metsa, mis oli täis elu. Siin kasvas sõnajalgu ja orhideesid ning see oli koduks paljudele loomadele – alates pääsusabadest kuni valgesaba-pampahirvedeni. Ka surnud puudest oli abi, sest nad andsid rammu uutele taimedele. Mets meenutab mulle Jumala kogudust. Meil on inimestena mitmesuguseid vigu ja puudusi, kuid kõik koos moodustame midagi kaunist. Koos saame julgustada nõrku, pakkuda andestust eksinutele ja aidata üles langenuid, kes aitavad omakorda meid. Hukkamõistu asemel võime kuulata ära ja pakkuda abi. Üksteist toetades moodustame kogukonna, kes teenib Jumalat ja aitab ligimesi.