Milleks uskuda?

Olen lasteaiaõpetaja ja pean vahel vastama ootamatule küsimusele. Üks laps pöördus minu poole: “Miks ma pean Jumalat uskuma?” Vastasin talle, et sellist kohustust ei ole, kuid mina usun kindlasti ja ei kujuta oma elu teisiti ette. Seepeale arutasime natuke Jumala loomingu üle. Lapse küsimus pani mind tõsiselt mõtlema usu üle. Miks ma õieti usun? Jumal pole üksnes Looja, vaid ka minu kaaslane, sõber ja päästja. Võin tema poole pöörduda igal hetkel mistahes küsimuses. Varahommikuti veedan vaikuses aega kohvitassi kõrval, jagan Jumalaga oma mõtteid ja palun eelseisvaks päevaks juhatust. Ka päeva jooksul pöördun sageli tema poole, et jõudu ja tarkust saada. Õhtul enne uinumist palun andeks kõik päeva jooksul tehtud vead. Teen seda kõike teadmisega, et Jumal kuuleb, vastab, andestab ja armastab mind.