Palvevägi

Kasvasin kristlikus peres ja me käisime igal pühapäeval kirikus. Paraku lahutasid mu vanemad abielu, kui olin veel teismeline. See tõi kaasa tõsise usulise kriisi. Kahtlesin aastaid Jumalas, kes lubas sellisel asjal meie peres juhtuda. Hiljem pühendusin õpingutele ja minust sai meditsiiniõde. Töötasin lastehaiglas ja kord öises vahetuses jäeti minu hoole alla 12-aastane Alejandra-nimeline tütarlaps, kes oli meningiidi tõttu koomasse langenud. Mul oli kriitilises seisus lapse pärast hirm ning hakkasin endalegi ootamatult palvetama. Palusin kogu öö, et Jumal säästaks ta elu. Hommikul kolmveerand kuus, just enne minu vahetuse lõppu, avas Alejandra ootamatult silmad ja ütles minu nime. See kogemus muutis mu elu. Ma palvetan nüüd regulaarselt, sest tean, et Jumal on ikka minu lähedal alati ja igas olukorras. Ta pole mind kunagi hüljanud.