Andestus

Hiljuti kohtasin vana tuttavat, kes oli mulle kunagi tõsiselt haiget teinud. Me naeratasime ja ajasime juttu, kuid sisimas tundsin endiselt kibedust. Tollest sündmusest oli juba aastaid möödunud, kuid ilmselt polnud ma talle veel andestanud. Kui mind valdasid taas viha ja valu, tuletas Püha Vaim mulle tänast kirjakohta meelde. Ma mõtlesin pesukäsnale minu köögivalamu kõrval. Kui käsn imab endasse kohvi, siis pole loota, et ta apelsinimahla välja annaks. Niisamuti on meie emotsioonidega – seal, kus on kibedus, ei tule esile andestust ja kaastunnet. Tänane tekst manitseb meid jätma kõik kibedus ja kurjus ning olema üksteise vastu lahked ja andestavad, nagu ka Jumal on meile andestanud Kristuses. Kui teeme ruumi kaastundele ja andestusele, siis saame jagu kibedusest. Kui Kristus on mulle andestanud, siis võin ka mina ligimesele andestada. Otsustasin usaldada selles Jumalat ja hakata oma kunagise sõbra pärast iga päev palvetama.