Imed

Mu ema muutus vanas eas dementseks ja ma tõin ta oma juurde elama. Arstid kirjutasid talle mitmesuguseid ravimeid, kuid olukord muutus aina halvemaks. Varsti hakkas ta ettearvamatult käituma ja ei tundnud enam lähedasi ära. See oli minu jaoks väga väsitav, kuid ma jätkasin palvetamist ema tervise ja ka enda võimalike järgnevate otsuste pärast. Ma ei tahtnud ema hooldekodusse saata. Kord juhtusin lugema lugu sellest, kuidas Jeesus tervendas Peetruse ämma. Tegelikult polnud mulle kunagi pähe tulnud paluda emale täielikku tervenemist. Kuna Jumalale ei käi ükski inimlik probleem üle jõu, hakkasin just sel viisil palvetama. Kiireid muutusi ei toimunud, kuid peagi hakkas ema inimesi ära tundma ning teda valdas meelerahu. Neid muutusi märkasid ka teised sugulased, mis kinnitas seda, et mu palvetele oli vastatud. Ema elas minu juures veel kaks aastat ning palvetas sageli nimeliselt kõigi pereliikmete eest. Ma ei tea, kas aitasid paremad ravimid, korrapärane elurütm või imeline tervenemine, kuid minu jaoks oli kõik selge – Jumal oli mu palvetele vastanud.