Usujulgus

Mu isa saadeti võimude poolt tagasi Mehhikosse, kuigi oli elanud USAs juba üle 40 aasta. Ta oli alati mu kõrval olnud, kuid nüüd pidin ise hakkama saama. Kuigi mul oli ühiselamus peavari, vajasin üliõpilasena toimetulekuks toetust. Isa oli olnud mu peamine toetaja. Elasin mitu kuud tõsises stressis, sest tulevik oli ebakindel. Kriisiolukord mõjutas ka mu õpitulemusi. Siis saabus abi. Mulle helistasid ühe sõbra vanemad ja kutsusid mind õhtusöögile. Selgus, et nad olid otsustanud mind toetada, et ma ei peaks õpinguid katkestama. See tõi mulle tohutult suure kergenduse. Kuigi olin alati olnud Jumala ligiolust teadlik, olin lasknud emotsioonidel end masendusse viia. Olin muretsemisega unustanud, et Jumalal on alati plaan oma laste aitamiseks. Kui käime koos Issandaga ja usaldame teda kõiges, ei pea me liialt muretsema.