Tõeline varandus

Külastasin vahel oma onule kuuluvat bensiinijaama. Kui astusin maksmiseks poodi, oli see tavaliselt rahvast täis. Inimesed ostsid lisaks kütusele ka toitu ja muud eluks vajalikku, mis ühes lõunaosariigis ära kulus. Mu onul oli arveraamat, mida ta ostude kohta pidas, aga kviitungite koopiad kogus ta letil olevasse Coca-Cola kasti. Kohalikud olid harjunud krediiti saama ja üldiselt oli teada, et neilt ei hakata võlga välja nõudma. Paljud neist vajasid abi ja onu püüdis nende olukorda leevendada. Vahel avas ta poekese ka pühapäeval ja pühade ajal, et kohalik rahvas saaks vajalikke ravimeid ja söögipoolist. Püüdsin onu vahel õpetada, et ta äri oleks palju edukam, kui ta laseks klientidel tegelikult ostude eest maksta, kuid tema vastus kõlas alati: “Ma kogun oma vara taevasse!” Alati, kui näen kusagil Coca-Cola kasti, meenub mulle onu ja tema sõnad tõelise varanduse kohta. Nüüd on ta taevariigis, kus tema aare teda juba ees ootas. Mina olen talle tänulik õppetunni eest.