Valgus ja pimedus

Olin kodust kaugel, kui sain varahommikul kõne abikaasalt, kelle isa oli surnud. Pidin andma üle oma töökohustused, teatama meie lastele vanaisa surmast ja alustama enam kui tuhande kilomeetri pikkust teekonda. Jalutasin paar tänavavahet kiriku poole ja vaatasin taevasse. See oli väga tume, nagu leinaks koos minuga. Korraga silmasin ühe kõrghoone kohal eredat tähte, mida ma polnud varem märganud. See oleks nagu öelnud: “Vaata mind! Sinu ümber pole üksnes pimedus!” Minus tärkas uus lootus ja meenus sõna Immaanuel – Jumal meiega. Minnes läbi advendiaja jõulude poole, võime end vahel leida pimedusest. Oleme vahel väsinud, leinas, tervise- ja rahamuredes, mis varjutavad tulevikku. Siis on õige meenutada Johannese sõnu: “Valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.”