Lootus

Aprillis lõppes korvpallihooaeg. Olin töötanud 25 aastat tütarlaste treenerina ja armastasin oma tööd väga, kuid mul polnud omal lapsi. Ühe sõbra soovitusel hakkasin mõtlema adopteerimisele. Palvetasin selle pärast ja mõistsin, et Jumal juhib mind selles suunas. Tuttavad ja pereliikmed kahtlesid, kas 47-aastane lahutatud üksikema tuleb toime adopteeritud lapsega. Mina usaldasin Jumalat, lahkusin treeneriametist ja alustasin adopteerimisprotsessi. Möödus kaks aastat ja päev enne tänupüha sain kauaoodatud kõne. Kohtusin lapse emaga, kes tunnistas, et lootis leida just minuvanuse kasuema. Nägin selles Jumala juhtimist ja 20. detsembril anti mulle haiglas üle väike poiss. Luke on nüüd 5-aastane ja me osaleme mõlemad koguduses. Kujutan ette, milline rõõm täitis Maarja südant Jeesuslapse sündimisel. Ka mina tänan iga päev Jumalat, kes teeb imesid, parandab haigeid ja hoolitseb oma laste eest.