Palve

Ühel laupäeval läksin harjumuspäraselt varahommikul randa, et pisut õngitseda. Päike tõusis ja imelised värvid katsid taeva. Imetlesin seda ilu ja tänasin Jumalat uue päeva eest, mil võin rõõmu tunda meretuulest, lainetest, lindudest ja kaladest, keda üritan püüda. Kui olin tänupalve lõpetanud, ilmus välja üks mu kalapüügikaaslane ja me alustasime vestlust. Jutt läks ka palvetamise peale ja sõber tunnistas, et ta ei leia oma kiires elutempos aega palveteks. Ta tahtis ühtlasi kuulda minu kogemustest. Rääkisin oma meetodist, mida olin juba kaua praktiseerinud. Kuna Jeesus käskis jüngritel valvata ja palvetada, siis otsustasin, et alati, kui pean kella vaatama, on õige aeg ka palvetamiseks. See muutus peagi harjumuseks ja ma palvetasin päevas palju kordi mitmesuguste murede ja olukordade pärast. Mu sõber otsustas sama teha ja avastas peagi, et aega palvetamiseks on rohkem kui küll. Kindlasti on palju muid võimalusi palveaja leidmiseks, vajalik on vaid kindel otsus.