Usuleek

Kuigi sellest on möödunud enam kui 50 aastat, on mul meeles üks noortelaager mis toimus Misterhulti saarestikus. Ma ei mäleta kõiki kaaslasi ja laule, mida laulsime, kuid mäletan hästi üht õhtut. Istusime rannal kõrguval kaljunukil ja vaatasime lõkkesse. Pingeline päev oli möödas ja õhtujahedus võttis maad. Meie noortejuht tõmbas ühe puunoti lõkkest välja ning me nägime peagi, kuidas sellel olevad leegid kustusid. Mõne aja pärast lausus keegi: “Me vajame üksteist, et leek ei kustuks!” Kui puu sai lõkkesse tagasi pandud, võttis see uuesti tuld. Ma usun, et see oli minu jaoks tolle suve kõige olulisem jutlus. Meie usk on võrreldav tulega, mis põleb heleda leegiga, kui seda toidavad armastus ja osadus Jumala ning ligimestega. Jumal on meid kokku liitnud, et saaksime jagada armastust ja tähelepanu kõigiga, kellega meie teed ristuvad.