Usukindlus

Tänane kirjakoht räägib Jumala tõotusest Aabramile, mille kohaselt pidi ta saama järglasi nagu tähti taevas. Jumal viis ta õue ning ütles: „Vaata nüüd taeva poole ja loe tähti, kui sa suudad neid lugeda!” (1Ms 15:5) Tavaliselt eeldab lugeja, et sündmus leidis aset öösel, kuid tekst seda ei väida. Vahest andis Jumal selle korralduse päeval, mil tegelikult tähti näha polnud? Sel juhul vajas Aabram veelgi suuremat usku, et Jumalat usaldada. Tähed on taevas ka siis, kui me neid ei näe. Samal viisil pidi Aabram uskuma tõotuste täitumisse ka siis, kui selle kohta märke polnud näha. Kui sageli oleme oodanud palvetele vastuseid vastavalt oma plaanidele ja unustanud Jumala suveräänsuse? Jumala ajastus on meie omast erinev. Vahel ei näe me selgesti teed, mida peaksime käima, kuid võime alati usaldada armastavat Jumalat, kes ei tagane oma tõotustest.