Mägi
Lugege 2. korintlastele 4:7-18
Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au. (2. korintlastele 4:17)
Keskkoolis oli mul treener, kes pani meid vahel mäkke jooksma. Alustasime jooksu grupis ja ei mõelnud sellele, et meil tuleb kümme korda üles-alla jõuda. Esimesed ringid olid kerged ja me hoidsime kokku, kuid üheksanda tõusu ajal olime juba kõik omaette. Küljes pistis, õhku ei jätkunud ja oli tahtmine pooleli jätta. Tahtejõu abil jõudsime viimaks üles, kust avanes kaunis vaade järvele. Suurejoonelise looduse taustal tundsin end seal tillukesena.
Hiljem olen mõelnud, et too mägi sarnaneb elule. Vahel on minu teekond olnud lihtne nagu sörkjooks, vahel olen suure vaevaga suutnud üht jalga teise ette panna. Kui tõus osutub raskeks, on aeg keskenduda Kristusele, kes on läinud mäele koos ristiga. Ta kandis seda meie eest, et omaksime igavest lootust. Meie vaevad pole sellega võrreldavad.
C. Jennings (Ontario, Kanada)