Käekiri

Rõõmustan alati minu postkasti ilmunud kirjade üle. Aadress ümbrikul annab otsekohe teada, kui kirja autor on mõni sõber või sugulane. Mul pole tarvis isegi saatja aadressi vaadata, sest käekiri on tuttav. Näiteks minu kunagisel õpingukaaslasel on see väga lennukas, ühel lapsepõlvesõbral kalligraafiline. Minu õpetajast ema käekiri on hästi väljapeetud. Käekiri räägib midagi olulist kirjutaja olemuse kohta. Ka Jumala looming ja tegutsemine meie elus omab selget käekirja. See ilmutab meile tema olemust. Seda kinnitab tänases kirjakohas Taavet ja ka apostel Paulus kirjutab: „Tema nähtamatu olemus, tema jäädav vägi ja jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse tema tehtule, nii et nad ei saa endid vabandada.“ (Rm 1:20). Jumala kiri on nähtav kõigile, kes seda näha tahavad. Nagu ma tunnen hästi oma sõprade käekirja, õpime üha paremini tunda Jumalat läbi Pühakirja, palve ja igapäevase meditatsiooni. Nii mõistame üha paremini Jumala tööd me endi elus ja kogu maailmas.