Valmisolek teenida

Olen pensionär ning ootan võimalust vabatahtlikuks misjonitööks välismaal. Samal ajal toetan misjonäre, kes seda tööd juba teevad. Hiljuti kuulsin ühe sellise misjonäri probleemist. Toetus, mida ta ühelt suurelt kirikult sai, oli korraga lõppenud. Ma pöördusin abipalvega mitme koguduse poole, kuid asjata. Ühel hommikul palvetades meenus mulle lugu sellest, kuidas Jeesus toitis viit tuhandet. Kui jüngrid olid juba rahvast ära saatmas, sekkus Jeesus: „Neil ei ole tarvis ära minna. Andke teie neile süüa!” (Mt 14:16). Viie leiva ja kahe kalaga ei saanud rahvahulka ära toita, nagu ei suutnud ka Moosese kepp rahvast Egiptusest päästa. Ometi nii juhtus, sest Jumal lisas mõlemal juhul oma osa juurde. Tegin otsuse abivajava misjonäri heaks midagi omalt poolt teha. Mul on mingil määral isiklikke sääste, mida saan kasutada. Teistelt abi palumise asemel võiksime kõigepealt oma osa anda. Kui Jumal toitis iisraellasi kõrbes mannaga, siis võime olla kindlad, et ta ei jäta ka meid abita.