Kristlik elu

Ühel hommikul, kui olin prügi välja viimas, peatus minu kõrval naabri auto. Naine tervitas mind ja alustas vestlust. Selgus, et tal oli äsja diagnoositud vähkkasvaja ning ta ootas nüüd viimaste analüüside tulemusi. Avaldasin talle kaastunnet ja lisasin ettevaatlikult, et kavatsen tema eest palvetada. Kuigi ma polnud kunagi oma usku temaga jaganud, kõlas naabrinaise vastus: “Aitäh! Ma teadsin, et te palvetate!” Olin südames Jumalale tänulik. See kõnelus näitas, et mul oli õnnestunud anda vaiksel moel kristlikku tunnistust ning julgustada abivajajat. Ka siis, kui me palju sõnu ei kasuta, saame anda eluga kristlikku eeskuju. Kui oleme selles ustavad, annab Jumal võimalusi oma usu jagamiseks teistega – näiteks palve või isikliku tunnistuse läbi. Jumal juhib me samme ja sõnu. Jeesuse elu on meile eeskujuks ning meie saame omakorda ligimesi armastada sõna ja teoga.