Vaimulik janu

Sõber, kellega me igal nädalal koos palvetasime, elab praegu teises osariigis. Ta on aastate jooksul mitu korda elukohta vahetanud, kuid me oleme jätkanud teineteise eest telefoni teel palvetamist. Vahel on elu kiire ja meil on raske vaba hetke leida, kuid viimaks võtab üks meist ühendust ning me paneme aja paika. Jagame siis uudiseid ja esitame palvesoovid, seejärel palvetame. Pärast viimast palveosadust oli mul tunne, nagu oleksin saanud vaimuliku janu kustutatud. Mu sõber viitas seepeale tänasele kirjakohale psalmis 107, mis räägib sellest, kuidas Jumal kosutab janunevat hinge. Palve ei pea olema keeruline ning järgima kindlat korda. See on rohkem kõnelus Loojaga, kelle ette me toome ausalt oma mured ja rõõmud. Kui palveaeg läbi saab ja me hüvasti jätame, teame me sõbraga mõlemad, et meie kõnelus Jumalaga jätkub.