Tuul ja lained

Minu sõbrad teavad, et olen reisil olles võimeline igal pool magama jääma. Seda on juhtunud metroorongis ja auklikul teel sõites, vahel olen tukastanud koguni püsti seistes. Siiski on raske uskuda, et mul tuleks uni peale sellises olukorras, nagu seda kirjeldab tänane piiblitekst – Galilea järvel tormi pillutatud paadis. Ajal, mil jüngrid valmistusid kõige hullemaks, otsustas Jeesus uinaku teha. Oleme sageli valmis hüüdma: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?” Kui Jeesus oli tormi vaigistanud, olid jüngrid hämmastuses: „Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?” Meie peaksime endalt küsima: kes on Jumal, keda saan usaldada? Kas olen oma Looja vägeva kaitse all, või kahtlen tema võimes mind päästa ja mu vajadusi täita? Meie hirmud ei muuda Jumala olemust. Kui keskendume üksnes tormile, oleme määratud hukule. Kui loodame Jumala ligiolule ja väele, võime minna vastu mistahes väljakutsetele, sest Issand vaigistab lained ja tormituule.