Tõeline vabadus

Kuigi kannan vanglakaristust, olen täna vabam kui varem vabaduses viibides. Olin aktiivselt tegev mitmes koguduses, kuid kaotasin osaduse Jumalaga. Tahtsin olla edukas, mille nimel tegin halbu valikuid ja elasin topeltelu. Rajasin oma elu himudele, mitte Kristusele, ning vajusin üha enam pattudesse. Vanglas viibimise ajal on mu mõlemad vanemad surnud, abielu lagunenud ja lapsed antud adopteerimiseks. Tegelikult on kogu mu senine elu hävinud. Jäänud on üksnes Jeesus, kes nagu kutsuks: „Tulge omaette üksildasse paika ja puhake pisut!” (Mk 6:31) Minu jaoks on vanglast saanud paik, kus õpin nüüd Issandat kuulama. Me ei saa elu uuesti alustada, kuid võime suunata pilgu tulevikku. Tõelise vabaduse annab Jumala usaldamine.