Südametundja

Teismelise-eas olin hädas aknega. Igal hommikul püüdsin vistrikke peita ning kartsin inimestega lähedalt suhelda, sest pidasin oma nägu inetuks. Palvetasin igal õhtul, et Jumal mind tervendaks. Vaatasin tol ajal iseennast läbi teiste silmade. Aastate jooksul kasvasin usus ja mu palved muutusid, kuigi probleem jätkus. Ma ei palunud enam kaunist välimust, sest mõistsin, et Jumal armastab mind just sellisena. Kogu loodu vastab tema ilustandardile ja see käib ka minu kohta. Pärast Jeesuse taevaminekut otsustasid jüngrid valida kellegi asendama Juudas Iskariotti. Nad pöördusid palves Jumala poole: „Sina, Issand, kõikide südametundja - näita, kumma neist kahest sina oled valinud.” (Ap 1:24) Liisk langes Mattiase peale, nagu see kunagi Taavetile oli langenud. Jumal tunneb meie mõtteid, plaane ja eesmärke. Teda jaoks on oluline meie südame olukord, mitte meie välimus. Nüüd alustan iga päeva Jumala sõna ning palvega, et mu südames oleks enam usku ja armastust.