Väljapääs
Lugege Johannese 8:12-14
Ma juhin pimedaid teel, mida nad ei tunne, ma lasen neid käia tundmatuid radu; ma muudan pimeduse nende ees valguseks ja konara tasaseks. Need on asjad, mis ma teen ega jäta tegemata. (Jesaja 42:16)
Minu lapsepõlv möödus Georgia osariigi kirdeosa maakohas. Üle aasta sõitsime jõuludeks külla vanaemale, kes elas Rhode Islandil. Kuigi ma igatsesin vanaema, ootas mind teekonnal ees üks hirmutav kogemus – Lincolni tunneli läbimine. Kui me sisenesime pikka ja pimedasse tunnelisse, panin alati hirmust silmad kinni ja piilusin aeg-ajalt, et näha tunneli lõppu. Rääkisin oma kartusest ka isale, kuid tema vastas: „Kui tahad vanaema näha, siis pead vapper olema!“ Võtsin ennast kokku ja hakkasin ootama valgust tunneli lõpus, mis andis lootust vanaemaga kohtumiseks. Hiljem on see mind elus aidanud. Mul tuli üle elada keeruline abielulahutus, mis oli võrreldav pimeda tunneliga. Ma palvetasin, et leiduks mingi muu lahendus, kuid paraku pidin sellest läbi minema. See oli valus kogemus, kuid tõi mu ellu lõpuks lahenduse. Ka sellel raskel eluperioodil nägin aeg-ajalt tunneli lõpus paistmas Jumala valgust.
Michelle Scarboro (Georgia, USA)