Pääsemine

Pärast nädalaid kestnud ettevalmistusi olin valmis osalema jalgsimatkal Suures kanjonis. Selle imelise paiga nägemine oli minu unistuse täitumine. Teekonna kahel viimasel päeval ootas meid ees 1,3 km pikkune järsk tõus kanjoni lõunapoolsele servale. Seal hakkas mu jõud üles ütlema. Ma komistasin ja kukkusin, millele järgnes veeremine mäest alla. Kõigist minu eelnevatest teadmistest ja kogemustest polnud mingit abi. Ma ei saanud midagi teha ning sattusin paanikasse. Mind päästis väike põõsas, mis hoo maha võttis. See kogemus aitas mul mõista meie kõigi olukorda, kes me arvame, et oleme kõikvõimsad. Me omandame hariduse, teeme palju tööd ja planeerime oma vanaduspuhkust. Kõik see näib olevat meie endi võimuses. Paraku ei pääse peaaegu keegi meist eluraskustest. Siis selgub, et ilma Kristuseta oleme täiesti abitud. “Sest juba siis, kui me alles nõrgad olime, on Kristus surnud nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid.” (Rm 5:6) Meie tegelik jõud tuleb Jumalalt.