Pärand
Lugege 2. Timoteose 1:3-7
Õnnis on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad ta käsud. (Psalm 112:1)
Mäletan, kuidas ema võttis meid lapsepõlves vennaga
käekõrvale ja viis nn puhtasse tuppa. Ungari talumajades
oli see kõige tähtsam ruum,
kus tähistati erilisi sündmusi
ja võeti vastu külalisi. Ema
põlvitas ja palvetas meie
pere eest, eriti mures olime
haige isa pärast. Ema lõpetas
tänutoomisega ning siis
esitasime meie oma palved. Selles ruumis kujunes meie usk,
seal valdas meid rahu ja rõõm ning ema juhatas meid osadusse
Kristusega. Paljude palvete tõttu kulusid põrandavaibale
koguni jäljed.
Tänases kirjakohas meenutab apostel Paulus siirast usku,
mida ema ja vanaema Timoteosele edasi andsid. See on
eelkäijate usk, mis õpetab meid palvetama ja Jumalat tänama.
Anna Kerekrétiné Szili (Budapest, Ungari)