Kannatlikkus

Õde lennukile saates polnud mul aimugi, kui raskeks tema õpingud kujunevad. Ta otsustas õppida meditsiini ja pidi elama kodust kaugel ühiselamus. Õde igatses perekonda ja sõpru ning helistas vahel nuttes emale, et tal lubataks kool pooleli jätta. Tegime emaga omalt poolt kõik, et teda julgustada, kuigi mõistsime tema raskusi ja üksindust. Kaheksa aastat hiljem kogunesime õe lõpuaktusele ning meie ema lõi rõõmust tantsu. Ta oli palju pisaraid valanud ja muretsenud, aga tema pingutused olid vilja kandnud. Rasketel aegadel võib tunduda, et paremaid päevi ei tulegi ja vajame teiste abi. Mu õde kurtis oma hirmu ja kurbust pereliikmetele, kuid kristlastena saame tulla igal ajal ka Jumala ette ja valada palves välja oma südame igatsused. Tema mõistab ja lohutab meid igas olukorras.