Tulevik

Tänane kirjakoht lohutas mind raskes olukorras. Elasin vaesuses, minu poeg lõpetas elu enesetapuga ja aasta hiljem suri mu lapselaps. Minu maailm ähvardas kokku variseda. Alguses täitis mind viha. Süüdistasin Jumalat, oma poega ja arste, kes ei suutnud last aidata. Aegamisi hakkasin mõistma, et õnnetustest ei ole ka head inimesed lõpuni kaitstud. Jumal pole meile tõotanud muretut ja raskustest vaba elu, kuid ta on lubanud kuivatada meie pisarad ja julgustada edasi minema. Ma pole nendest löökidest tänaseni päriselt taastunud, kuid olen õppinud seda, et kannatustele vaatamata on meil Jumal, kes mõistab meie valu ning ei jäta meid kunagi maha. Meie osaks on usaldada tema tõotusi, palvetada ja vastu pidada. Jumal teeb ülejäänu ning ühel päeval kohtume taas oma kallite lahkunutega.