Kaastunne

Umbes kuu pärast mu töö algust vanglakaplanina oli mul kohtumine ühe noore vangiga. Märkasin tema pingutatud naeratust ning otsustasin vestlust alustada. Noormees jutustas mulle oma kurva loo keerulisest perekondlikust taustast, mis viis uimastite ja kuritegudeni. Omalt poolt rääkisin talle Jumala andestavast armastusest ning märkasin ta silmis pisaraid. Noormees võttis Kristuse oma ellu vastu ja tema süda sai muudetud. Pühakiri julgustab meid toetama vange, kes on kaotanud lähedased, kodu ja kogukonna ning määratud unustusse. Ükskõiksuse ja hukkamõistu asemel võime nad ära kuulata ja kaasa tunda. Me saame neile jagada lootust, mille oleme ise usu läbi leidnud. Kui me ise vangidega ei kohtu, saame toetada neid, kes osalevad vanglateenistuses või rehabilitatsioonitöös.