Elumuutused

Kodust kaugele õppima minek oli mulle raske. Olin esimene laps, kes kodust lahkus ning ema oli pisarates. Jätsin hüvasti kõigi pereliikmete, sõprade ja lapsepõlvekoduga. Mõistsin, et sama olukord ei jää kestma. Minu suhe koduste ja mahajäänud sõpradega pole enam sama, telefonikõned ja sõnumid ei asenda kohalolu. Selles elumuutuses palusin Jumala juhtimist. Ka jüngrid pidid toime tulema ilma õpetajata ning nende elu polnud enam endine. Mind kinnitas teadmine, et olin Jumala tahet tegemas. Kuigi lahkumine oli raske, polnud tulevik teisiti mõeldav. Elumuutused on osa Jumala plaanist, mis annab põhjust tänulikkuseks. Jumal on meiega igal sammul, ka siis kui peame minema uues suunas.