Julgustus

Algkooli kuuendasse klassi minnes polnud seal ees ühtegi mulle tuttavat last. Tundsin end üksildasena ja olin hirmunud. Palusin koguni emal mind koduõppele jätta, sest üksinda kogu päeva koolis olla oli masendav. Ühel päeval otsustasin kooli mitte minna. Ema sõidutas mind kooli juurde, kuid mina tundidesse ei läinud ja hakkasin koju tagasi minema. Ema juhtus mind linnas nägema ning meil oli pikk vestlus. Ema rääkis tookord, et keegi meist pole üksi – meiega on Jumal, kellel on meie elu jaoks plaan. Sain sellest julgust ja otsustasin minna kooli tagasi. Peagi tekkis mulle kaks sõpra, kellega oleme olnud juba palju aastaid lähedased. Jumal on meiega ka üksinduse hetkedel. Koos temaga pole me kunagi hüljatud. Raskel ajal võime keskenduda tema ligiolule ja usaldada Kristust, kes meid eluteel juhib.