Lahkumine

Hiljuti lahkus igavikku minu minia, kellel oli 11 lapselast. Noorim neist on Joy, kes jooksis sageli vanaema juurde, klammerdus ta jalgade külge ja teatas, et ei luba tal lahkuda. Sarnaselt halvatud mehe sõpradele, kellest räägib Luuka evangeelium, nägi minu poeg palju vaeva, et oma abikaasa kannatusi leevendada. Paraku andis ta keha viimaks haigusele alla. Meil on loomulikult raske oma lähedastest lahkuda, kuid see koorem on kergem, kui usaldame Jumalat. Ma olen elanud väga pika elu ja kogenud palju kaotusi. Ka minu ema elas oma suguvõsas kõige kauem. Ta pidas päevikut ja alustas iga sissekannet tänase kirjakohaga: „See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!“ Iga päev on väärtuslik, sest see sisaldab Jumala ligiolu. Me oleme küll surelikud, kuid järeltulijad hoiavad meid südames. Joy jääb kindlasti mäletama oma vanaema armastust tema vastu.