Küsimused

Ma töötasin Sandy Hooki koolis, kuhu tungis 2012. aasta 14. detsembril mõrvar, kes tappis 20 last ja kuus täiskasvanut. Mina jäin ellu, kuid nägin vaatepilti, mida keegi ei tohiks elu jooksul näha. Kirikus küsisid koguduseliikmed, mida nad saaksid minu heaks teha. Arvasin, et nad võiksid minu eest palvetada. Vajasin vastuseid: Kuidas sai Jumal lubada midagi sellist? Miks säästeti mind, kes ma olen juba 60-aastane? Minu usk pandi tõsiselt proovile. Aasta hiljem osalesime abikaasaga koolis korraldatud arutelul, mille teemaks oli Jumala tahte mõistmine. See aitas mul selgust saada, et tegemist polnud Jumala tahtel toimunuga. Armastav Jumal on meile andnud vaba tahte ja paraku annab see sageli võimaluse patule. Ma ei süüdista enam Jumalat, sest tol päeval külastas meid tegelikult kurjus ise kõige ehedamal kujul. Ma olen sellest traumast üle saanud pereliikmete, sõprade ja Jumala abiga, kes kinnitab meid kõige hullemal ajal. Meie elu pole kunagi iseenesestmõistetav.