Koostöö

JAGA FACEBOOKIS

Lugege 2. Moosese raamat 17:10-13

Aga kui Moosese käed väsisid, siis nad võtsid kivi, asetasid selle temale alla ja ta istus selle peale ning Aaron ja Huur toetasid tema käsi, üks siitpoolt ja teine sealtpoolt; siis ta käed seisid kindlalt kuni päikeseloojakuni. (2. Moosese raamat 17:12)

Minu isa hindas kõrgelt isetegemist. Ta kordas alati, et parim töö on see, mille me ise ära teeme. Ta kasutas väga harva teiste abi ja püüdis kodus kõike ise teha. Võtsin temalt eeskuju ja laiendasin seda põhimõtet eluraskustega toimetulekule. Ma ei usaldanud kõrvalist abi ja lootsin kõigega ise hakkama saada. Kui mu ema hakkas hooldust vajama, püüdsin seda ise teha, kuid palusin siiski sõpradel olukorra pärast palvetada. Nad ei aidanud mind füüsiliselt, nagu aitasid Moosest tänases kirjakohas Aaron ja Huur, vaid vaimulikus vallas. Nende palved andsid mulle uut jõudu. Minu ema matuseteenistusele tuli palju usukaaslasi, paljud saatsid oma kaastunde ja julgustava sõnumi. Nad jätkasid ühtlasi minu eest palvetamist. Olin arvanud, et tulen leinaga ise toime, kuid tegelikult sain vajaliku jõu just sõprade eestpalvetest.

Sue A. Fairchild (Pennsylvania, USA)

PALVE:
Armas Issand, tänu Sulle sõprade ja nende eestpalvete eest. Tänu mõistmise eest, et me ei pea kõigega ise toime tulema. Jeesuse nimel. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Ma hindan sõprade pakutavat abi.

PALVE TULIPUNKT:
NEED, KES MINU EEST PALVETAVAD

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.