Eluraskused

Meie kahe ja poole aasta vanuse poja elu on olnud raske. Ta süda on korduvalt seisma jäänud ja kopsud on keeldunud töötamast. Ta areng on olnud väga aeglane. Seda kõike kogedes olen hakanud mõistma Iiobi kannatusi. Ta kaotas oma vara, lapsed ja tervise ning Pühakiri ütleb, et ta leinas ja kummardas Jumalat. See viimane on mind hämmastanud. Sellised õnnetused võivad tuua hingevalu, kibedust ja viha, kuid mitte soovi Jumalat kummardada. Kui mu poeg on lootusetus olukorras, kas suudan lisaks leinale ka Jumalat tänada? Usun, et meie elu kõige raskematel hetkedel võib Jumal muuta valu lohutuseks, viha hingerahuks ja kibeduse lootuseks. Meile pole lubatud kerget elu. Oleme sellest palju kuulnud, aga mis saab siis, kui seisame tegelikkusega silmitsi? Olen märganud, et kui olen hommikuti ärgates Jumalat tänanud, on eelseisva päeva mured olnud kergemad kanda.