Lapseusk

JAGA FACEBOOKIS

Lugege 1. Korintlastele 13:8-13

Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed. (1. Korintlastele 13:11)

Mu isa küsis sageli, kelleks ma tahaksin suureks kasvades saada. Kuueaastaselt tahtsin saada loomaarstiks, aga isa ei jäänud rahule. Ta vastas, et see võib küll olla hea amet, aga olulisem on see, milliseks inimeseks ma tahaksin saada. Lapsena ei osanud ma elukutsel ja iseendal vahet teha, kuid nüüd olen seda vahet mõistnud. Millised on olnud minu lapsikud ettekujutused? Kas olen neist täiskasvanuna vabanenud? Millele on täna rajatud minu identiteet? Jumal tahab, et meil oleks lapsele omast usku, kuid see ei tohi olla lapsik usk. Hiljuti kohtusin ühe kuueaastase poisiga ja otsustasin oma isa eeskujul uurida poisi tulevikuplaanide kohta. Tema vastus kõlas: “Ma tahan saada meheks!” See peegeldas lapsele omast mõtlemist, kuid polnud sugugi lapsik. Poiss tahtis kasvada suureks ja saada selleks, kelleks Jumal oli ta loonud. Me kõik peaksime just seda silmas pidama.

Dori H. Gorman (Tennessee, USA)

PALVE:
Armas Issand, anna meile lapseusku, mis poleks lapsik. Aita meid saada inimesteks, kelleks Sina meid oled loonud. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Kellena Jumal tahab mind näha?

PALVE TULIPUNKT:
VETERINAARID

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.