Jumala looming
Lugege Psalm 121:1-8
Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: „Otsige mu palet!” Siis ma otsin, Issand, sinu palet. (Psalm 27:8)
Koeraga jalutamas käies panin tähele, kuidas ta oli huvitatud lõhnadest maapinnal, mida ta nina maast väsimatult otsis. Sealjuures ei märganud ta ei läheduses lendavaid linde ega puudel tegutsevaid oravaid. Muu ümbruses toimuv ei äratanud temas sel ajal huvi. Koera jälgides tuli mulle mõte, et inimestena käitume sageli samamoodi. Kui sageli on mu silmad suunatud nutitelefoni ekraanile? Vahel tuleb mul aja kokkuhoiu huvides vastata sõnumitele ja e-kirjadele ning siis ei pane ma ümbritsevat keskkonda üldse tähele. Otsustasin tookord koduteel teadlikult ümbrust jälgida ja mida kõike ma ei märganud! Tiigi ääres mängisid lapsed, helesinises taevas lendasid haned ja puuokstel olid juba puhkemas pungad. Selle kogemuse läbi meenutas Jumal mulle üht minu lemmiksalmi: „Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi? Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa.“ (Ps 121:1-2) Kui mu pilk on suunatud pidevalt allapoole, siis jääb Jumala looming märkamata. Olen otsustanud võtta igal päeval aega, et neid imesid tähele panna.
Michelle T. Johnson (Põhja-Carolina, USA)