Parim paik

Kui mu isa pärast pikaajalist haigust suri, püüdsime pereliikmetega korrastada ema elamist ning aidata tal vanu sõpru külastada. Majakatus sai parandatud ja väike aed rajatud, kus ema sai oma lähedastega koos olla. Siis suri ema ootamatult magamise pealt. See oli meile raskeks löögiks. Alles olime isa matnud ja nüüd tabas meid taas lein. Mõlema vanema kaotus tähendas meile talumatut valu. Matusele järgneval päeval olin väga kurb ja avasin oma Piibli. Minu pilk sattus tänasele kirjakohale ja ma võtsin seda kui taevast saadetud sõnumit. Näis, nagu püüaks ema meid lohutada – ta oli nüüd parimas võimalikus paigas. Me kogeme Jumala headust selles elus, kuid veelgi parem tulevik ootab meid ees igavikus (Jh 14:1-4). Igatsen ikka veel oma vanemaid taga, kuid teadmine, et nad on koos Issandaga, annab mulle rahu.