Rahu

Aastal 2007 mõrvati minu 29-aastane poeg. Ta oli mulle väga kallis ja mu lein oli kirjeldamatu. Nutsin kuude kaupa, sest hingevalu ei andnud järele. Ühel päeval küsisin Jumalalt, miks see pidi juhtuma? Ma ei saanud otsest vastust, kuid tajusin, et Jumal pakub mulle paranemist, kui olen selleks valmis. Tol päeval algas mu taastumine. Hakkasin Jumalat tänama hingerahu eest, aga ka poja eest, kellega saime selles elus palju rõõme jagada. Mõned aastad hiljem hakkasin kõnelema neile, kes olid samasugust kaotust kogenud. Selle läbi sain ise Jumalale lähemale ja aitasin teistel kaotusevalust üle saada. Minu kogemus on, et Jumal võib lunastada ka kurjuse ja selle tekitatud kannatused. Kohtumised saatusekaaslastega on mind aidanud Jumala lunastustööd paremini mõista.