Immaanuel

Ühel õhtul enne magamaminekut peegli ees juukseid harjades nägin korraga täiskuu peegeldust. Mulle meenus Psalm 8 ja mu süda täitus rahuga. Läksin akna juurde kuud imetlema, kuid nägin ainult aias kasvavat puud, mille oksad ja lehed varjasid täielikult vaate kuule. Pöördusin taas peegli poole – särav peegeldus oli endiselt alles. Püüdsin asjas selgust saada ja hakkasin pingsalt otsima kohta, kust kuuvalgus minu tuppa tuli, kuid väljas valitses pimedus. See viis mu mõtted Luuka evangeeliumis leiduvale loole kahest jüngrist ja nende kohtumisest Jeesusega Emmause teel. Olles sügavas leinas ei tundnud nad ära võõrast, kes nendega ühines. Nii nagu mina ei näinud kuud otse, vaid üksnes selle peegeldust, unustan mõnikord Jumala ligiolu. Ka siis, kui olukorrad hägustavad meie nägemist, on Jumal ise meie kõrval kõndimas.