Lapseõigus

Otsustasime lapse adopteerimise kasuks, kuna nägime selles Jumala plaani meie pere jaoks. Olenemata sellest, kas lapsed on meie kodudesse tulnud bioloogilise sünni või lapsendamise teel, on armastus see, mis loob perekonna. Poeg tuli meie perre 9. septembril 2006. aastal ja samal päeval sai minust isa. Olen kuulnud sageli sõnu: „Isa, ma armastan sind!“ ja alati on need pannud mind mõtlema Jumala armastusele. Üks mu suurimaid hirme täiskasvanuna oli isaks saamine, sest olin ise kasvanud ilma isata. Millist eeskuju oskan lapsele anda? Selgus, et just meie ühine kogemus bioloogilise isa puudumisest on loonud meie vahel tugeva sideme. Ma suudan samastuda paljude tema küsimuste ja muredega. Armastus ja kannatlikkus aitasid vähehaaval hirmudest üle saada. Isaks olemine on pidev uutest kogemustest ja väljakutsetest õppimise protsess. Iga päev palvetan, et Jumal aitaks mul olla oma pojale parim isa, kes aitab tal usus kindlaks jääda.