Kutsumus

Lugege Johannese ilmutus 1:9-20

Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast, mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada neile seitsmele kogudusele.“

Johannese ilmutus 1:10-11
Õpetasin pandeemia ajal veebipõhiselt põhikooli õpilasi. Ühel pärastlõunal, kui olin väsinuna töö lõpetanud, meenus mulle ootamatult tänane kirjakoht: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse.“ Ma ei pidanud end kirjanikuks ja see mõte rabas oma arusaamatuses. Siiski mõtisklesin selle salmi tähenduse üle ja tajusin sisimas, et Jumal kutsub mind midagi tegema. Kui olin palunud Püha Vaimu juhatust, tundsin end kindlamini ja jagasin seda mõtet oma abikaasaga. Ta julgustas mind ning ma hakkasin kirja panema oma kogemusi Jeesuse järgimisest riigis, kus kristlased on vähemuses. Jagasin postitusi oma ajaveebis ja mujal meedias ning minu üllatuseks hakkasid inimesed mu mõtteid lugema ja leidsid, et mu kirjutised on olnud neile õnnistuseks. Sellest kogemusest olen õppinud, et Püha Vaim võib töötada igas olukorras. Jumal leiab alati viisi, kuidas levitada rõõmusõnumit Kristusest.

Palve

Hea Issand, tänu Sinu juhtimise eest, mis hoiab meid õigel teel. Ava me kõrvad, et kuuleksime Sinu häält. Aamen.

Päeva mõtisklus

Mida Jumal minult ootab?

Palve tulipunkt

KIRJANIKUD

Johannese ilmutus 1:9-20
9Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast.
10Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast,
11mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse.”
12Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga
13ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja kellel oli üll pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.
14Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,
15ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.
16Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes.
17Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne
18ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.
19Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis on ning mis sünnib pärast seda!
20Nende seitsme taevatähe saladus, mida sa näed mu paremas käes, ja nende seitsme kuldlambijala saladus on see: seitse tähte on seitsme koguduse inglid ja seitse lambijalga on seitse kogudust.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.