Usuelu
Lugege Sakarja 2:1-5
Jeruusalemm jääb lahtiseks linnaks paljude inimeste ja loomade pärast tema sees. Aga mina olen temale tuliseks müüriks ümberringi, ütleb Issand, ja auhiilguseks tema keskel. (Sakarja 2:8-9)
Tänast kirjakohta lugesin esimest korda kolledžis õppides. Tol ajal hakkasin mõtlema, mida oma eluga peale hakata. See küsimus vajab tänaseni vastamist, sest elame väljakutseid täis maailmas. Olulised on eesmärgid ja saavutused. See, mida teeme, peaks olema mõtestatud ja eesmärgipärane. Seepärast tajun tänases kirjakohas väljakutset. Kas peaksin loobuma kindlustundest ja soovist ise oma elu kontrollida? See on hirmutav mõte, kuid õnneks järgneb Jumala tõotus. Kui loobun kaitsemüüride ehitamisest ja oma tahte eelistamisest, siis saan end Jumalale tervikuna üle anda. Tema teeb meie eluga enam, kui oskame paluda, loota ja ette kujutada. See tähendab usus vahetada inimlik turvalisus Jumala tuliste müüride vastu, mis meid ümbritsevad. Inimlikud saavutused peaksid andma maad Jumala aule.
Máire Íde Ní hÁgain (Põhja-Iirimaa)